Metsa- ja põllumaa hinna kujunemine

Metsamaade hind kujuneb mitmete tegurite mõjul, näiteks on määrav see, kui palju materjali metsas on – seda tuleks mõõta tihumeetrites, mitte hektarites. Mõnes metsas kasvab kahel hektaril 2000 puud, teises 20 puud. Kasvava metsa hindamisel on olulisem kui palju materjali tihumeetrites on (ehk mis on kasvava metsa tagavara) ning mis vanuses millised puuliigid seal kasvavad. Okaspuud on kõrgemas hinnas. 

Üks keerulisemaid asju, mida maaomanikuna ise hinnata, aga mis on hinna juures oluliseks määrajaks, on sortiment – kas tegemist on jämepalgi, peenpalgi, paberipuidu, küttepuu või jääkmaterjaliga. Lisaks tasuks mõelda pinnasele, kus puistu kasvab. Rolli mängib ka kinnistu asukoht suuremate maanteede kui ka lähimate saekaatrite suhtes. Kui ligipääs avalikult teelt puudub ning tuleb üle naaberkinnistute käia, tuleb kasutusloa saamiseks enamasti naabritele maksta. See loob lisakulu, mistõttu on ligipääsetavad metsakinnistud arusaadavalt rohkem hinnas. Ka veidra kujuga kinnistud võivad vähem väärtuslikuks osutuda kui kuju ligipääsu või metsa majandamist raskendab. 

Põllumaade hindade puhul räägitakse hektari-põhisest hinnast, aga see kõigub piirkonniti. Konkurents mõjutab põllumaade hindasid, nii ostuhinda kui ka rendihinda. Külas, kus on ainult üks loomakasvataja, on hea kui heinamaa saaks rendile anda kasvõi 50€ hektari kohta aastas, samas kui kõrge konkurentsiga piirkondades küündivad teraviljakasvatuseks sobilike maade rendihinnad juba kohati 200€-ni hektari kohta aastas. 

Mullaviljakus on tihti määrav. Kehvema viljakusega kinnistutel saab kasvatada vähenõudlikumaid taimi nagu näiteks liblikõielised, kaer, juurikad, samas kui hea boniteediga kinnistu puhul saab põllumajandaja ise valida, millist kultuuri kasvatada soovib. Mullaviljakus pole midagi, mida saaks harimise käigus muuta – väetised ja toitainesegud toetavad taimekasvatust, aga savisest mullastikust midagi paremat hooldustöödega teha ei saa. 

Haritava maa hinda mõjutab ka kinnistu suurus – väga väikeste põllumaade vastu võib juba seetõttu leige huvi olla, et kombainiga on keeruline ringi pöörata. Samasugustel praktilistel põhjusel on oluline ka kinnistu kuju ja ligipääs. Põllumajanduslikku tegevust võivad segada ka piirangud, mis jagunevad juriidilisteks piiranguteks, nagu näiteks rendileping või kasutuskord, ning looduskaitselisteks piiranguteks.

Maa hind on otseses sõltuvuses ka nõudlusega – kus rohkem nõudlust, seal ka krõbedam hind. Eestis on rahvastiku tihedus põllumajandusmaa hektari kohta 1,3 ning maa keskmine hektarihind 2890€, Soomes on rahvastiku tihedus 2,5 ja põllumajandusmaa hektarihind 8718€ ning Hollandis on 9,4 rahvastiku tiheduse juures keskmiseks hektarihinnaks 68 197€. Kuna rahvastiku tihedus on praeguse demograafilise arengu juures Eestis ilmselt püsiv, seega jäävad hinnad Kesk- ja Põhja-Euroopas alati kõrgemaks. Lisaks on sealsed metsa-ja põllumajandustootjad finantsiliselt kordades võimekamad, mistõttu on võrdlused teiste riikidega eksitavad.

Comment on this FAQ