Metsamaade müügi puhul peaks esmajoones veenduma, et kinnistule on tehtud metsamajandamiskava, mis ei ole vanem kui 10 aastat. Kui põllumaade, kruntide ja metsalankide puhul saab hektari-põhisest hinnast rääkida, sest maa on üheülbaline, siis kasvava metsa väärtust saab adekvaatselt hinnata ainult värksete andmete puhul selle kohta, mis sortiment metsas kasvab, kui vana puistu on, milline on kasvukohatüüp ning milline noorendik teises rindes peale kasvab.

Kui näete portaalis pikaks ajaks müüki jäänud metsamaad, on põhjus üldiselt üks kahest: (1) kas hind on meelevaldselt pandud, näiteks on keskealine ja küpse mets sama hinaga läbi korrutatud ning soovitud raha ka looduskauni vaate eest, mis metsandusettevõtetele kindlasti väärtuseks pole, või (2) on kinnistu ostetud ajal, mil puidu turuhind oli parem ning mis seetõttu “seisabki” seni kuni turuhind ootustele taas järgi tuleb.

Metsanduses tegutsevad ettevõtted määratlevad küpseid metsakinnistuid ka talvisteks ja suvisteks raieteks – mida märjem pinnas, seda vähem tõenäoline on, et ettevõte näiteks suvel selle ostu alla raha kinni tahab panna, ehkki majandama saab hakata alles südatalvel. Meie meeskonna teadmised metsandussektorist ning kontaktid suurimate tegijate valdkonnas aitavad müügi planeerimisel ka sellise spetsiifikaga arvestada.

Ostu-müügitehingu tegemiseks sõlmitakse notari juures kas asjaõiguslik või võlaõiguslik leping. Asjaõigusliku leping on tavapärane ostu-müügi leping – müügisumma tasutakse kohe ning omand antakse üle. Võlaõiguslikku lepingut saab kasutada siis, kui pannakse paika müügi tingimused ja hind, näiteks juhul kui ostja ootab veel mingit osa ostusummast.

Soovi korral võime konsulteerida ka metsa müüki ilma maata ning jagada kogemusi erinevate oksjoniportaalidega. Konsultatsioon on tasuta – võta meiega ühendust!