Apell Kinnisvara tiimis kutseline hindaja puudub, aga aitame soovi korral kliente hindaja leidmisega. Kõigi objektide puhul pole hindamisakt mõistagi vajalik – hinnangu turuolukorrale ning kinnistu soovitusliku müügihinna annavad nõustamise käigus ka meie müügipartnerid. Aga milleks üldse siis hindamisakt?

Üldiselt on hindamisakti vaja juhul kui ostjat finantseerib kolmas osapool, näiteks pank või laenufirma. Kuna tegemist on arvestatava väljaminekuga, mille tellimisega ei kaasne ostukohustust, on tavaks kujunenud ka see, et akti maksumuse tasub ostja ehk see osapool, kellele see tehingu toimumiseks vajalik on.

Eesti eksperthindajad tegutsevad Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksi ja hindamisstandardi EVS 875 järgi. Paarikümne lehekülje suuruses raportis tuuakse välja kinnisvara seisukord, ümbruskonna isepärad ja infrastruktuur ning sarnaste objektide keskmine müügihind piirkonnas.

Hindaja valimisel saab tihtipeale määravaks kinnisvara asukoht – sõltuvalt sellest, millisest lähimast linnast hindaja tuleb, võib ka hind kõikuda, seega tasub uurida mitut pakkumist. Hinnavahemikud kõiguvad 150€-st kuni 700€-ni.

Maatulundusmaadele hindamisakte üldiselt ei tellita – kuna keskmist hinnastatistikat tehakse hektaripõhiselt, mitte metsas kasvava puistu väärtuse järgi, ei anna selline meetod kuigi täpset ülevaadet.

Juhul kui võtad hindamisakti pangalaenu taotluse jaoks, vali hindaja soovitud laenuandja poolt tunnustatud hindajad – need on kohati erinevad. Mõned laenuasutused teostavad hindamise üldse ise. Hindamisaktil ei ole otseselt kehtivusaega, aga üldiselt eelistavad laenuandjad vähem kui 6 kuu vana hindamisakti.